Eesti Loto

Kasiinoboonused.com 2019-06-10 2019-09-16

Eesti Loto on Eestis üks suurimaid loteriimängude korraldajaid, pakkudes oma mängijatele võimalust mängida Eurojackpoti, Vikinglottot, Bingo Lotot, Keno, kiirloteriisid ja mobiili vahendusel osta pileteid internetti sisselogimata M-Loto teenuse kaudu.

Aastast 2016. on kõik lotode edasimüüki pakkuvad kioskid kohustatud loteriide müümisel tuvastama loteriid ostva isiku, mille käigus tuvastatakse isiku reaalne vanus ja selgitatakse välja, kas isikule on seatud hasartmängu suhtes seatud piiranguid. Loteriid Eestis saavad mängida kõik isikud alates 16.-eluaastast, seega loteriipileteid saab osta vaid ID-kaardi või muu isikukoodi+pilti sisaldava dokumendiga. See on hea uudis mängijatele, kes on oma võidupileti ära kaotanud – võidud saab ka pileti kadumisest hoolimata kätte kuni nende aegumiseni, mis on kuni 3 kuud pärast loosimist. Vastavalt võidusumma suurusele, tuleb võidu väljamaksmiseks teha digiallkirjastatud avaldus ja see toimetada Eesti Loto meiliaadressile. Võidud kuni 650 eurot maksavad oma võimaluse piires loteriivahendajad välja, kuid summad sellest edasi makstakse eraldi avalduse alusel isikutuvastuse järel.

Mainimist vajab ka asjakohane info, et Eesti Loto võidud ei kuulu mängijale tulumaksuga maksustamisele, mis tähendab, et võitude pealt makse maha ei lähe. Küll aga maksab Eesti Loto ise loteriipiletitelt 18% hasartmängumaksu, millega toetatakse erinevaid riigisiseseid kodaniku- ja muid projekte.

Lisaks on Eesti Loto keskkond internetis hea selleks, et mängija saaks oma võitudel silma peal hoida, viia end kurssi statistika ja muu huvitavaga. Uutele mängijatele on Eesti Loto välja pakkunud eraldi sektsiooni mängureeglite ja statistikaga, kus on lihtsasti kõik mänguetapid välja toodud koos skeemide ja seletustega.

Eesti Lotot tunnustati esmakordselt 2010. aastal Euroopa Loto ja Toto Assotsiatsiooni poolt vastutustundliku mängude korraldajana. Eesti Lotole väljastati sellekohane sertifikaat. Neli aastat hiljem väljastati ka Maailma Loterii Assotsiatsiooni (WLA) poolt kõrgeim sellekohane sertifikaat tänu saadud kõrgetele hindamistulemustele.

Kiirlotod

Eesti Loto esimene oma kiirloto, nimega Lotomari Loos, läks müüki 1992. aastal aprillis. Eesti Loto kiirloteriid on oma sisult kraabitavad lotopiletid. Nende mängujuhendid asuvad loteriide tagaküljel, mängimiseks tuleb kraapida lahti kogu mänguväli ja kui mängija leiab kraabitava ala alt teatava kombinatsiooni, on võitnud mänguväljal oleva rahasumma. Kiirlotode kõige hiljutisemas valikus on/on olnud Spordiloto, Kullapada, Super Summ, Autoloos, Õnnekivid, Kingiloos, Rahasadu ja Bling. Loteriid on sageli erinevate taustapiltidega ja auhinnafondid kõiguvad uskumatutesse kõrgustesse lausa kuni 50 000 euroni ja mõnel juhul loositakse välja ka erinevaid muid peaauhindu, sealhulgas autosid.

Bingo Loto

Bingo Loto on loterii, mille võidunumbrid loositakse telesaates. Esimene Eesti Loto loosimine koos telesaatega toimus aastal 1996, 1. veebruaril. Telesaatesse on võimalik saada, kui mängija soetab kahe väljaga loteriipileti kindlatel päevadel, saades TV-märgise oma väljatrükitud piletile ning osutudes ühtlasi ka stuudiomängu võitjaks. Lisaks ülipõnevale ja lihtsale loosimängule, on sama saate raames võimalik osaleda mitmes teises stuudiomängus. Üks sellist võimalust pakkuv viis on osta kiirloterii Super Summ, mille vastava märgise saamisel võib loteriimängija saada kutse saatesse õnneratast keerutama. Bingo Loto loosimiste vahepeal loositakse ka teisi auhindu välja, sealhulgas auhinnaraha seltskondliku telemängu raames.

Bingo Loto eesmärk on kolmes kindlas jaos saada täis kindlad ruudud mänguväljal. 33 esimese loositava palliga on vaja täis saada nurgaruudud (neli tükki), järgmise viie palliga diagonaalid (kokku 9 ruutu) või ülejäänud pallidega kõik ruudud (kokku 25 tükki ühel väljal). Jackpoti, mis on alati vähemalt 100 000 eurot, loosimine toimub kolmandas mängujaos ja selle võitmiseks on vaja kõik ruudud täis saada hiljemalt 40. loositava palliga. Juhul, kui jackpot loosimisele ei läinud, kestab täismäng edasi kuni mängu lõpetab/lõpetavad kõik ruudud täis saanud mängija(d) ning allesjäänud jackpot kandub edasi järgmise nädala mängule. Mängu võidusumma on otseses suhtes võitjate arvuga, mis tähendab, et nii palju kui palju on võitjaid, nii mitu kordi väiksem on ka täismängu võidusumma.

Vikinglotto

Vikinglotto nagu nimigi ütleb, hõlmab põhjariike nagu Norrat, Rootsit, Taanit, Islandit, Soomet, Leedut, Lätit, Sloveeniat ja ka Eestit. Vikinglottoga liitus Eesti aastal 2000 ning esimene loosimine toimus sama aasta 22. märtsil.

Võidutasand põhjariikide ühises lotomängus jackpot 6+1 ning tasand II 6+0, mis on kõikides riikides täpselt samad, olles otseses suhtes võitjate arvuga, moodustudes poole mängu läbimüügist ning alates III tasandist kujunevad võidud juba riigisiseselt. Mängus loositakse 48 numbri seast 6 põhinumbrit ja 8 numbri seast üks lisanumber. Ka Vikinglotto loosimise salvestus edastatakse samas saates Bingo Lotoga, kuid iganädalane loosimine toimub aga Norras.

Interneti või mobiili vahendusel soetatud loteriipileti võit summas kuni 2000 eurot makstakse koheselt keskkonnas näidatud arvelduskontole, kuid suuremate summade väljavõtmiseks tuleb digiallkirjastatud avaldus saata Eesti Loto e-maili aadressile või minna isikut tõendava dokumendiga Eesti Loto esindusse.

Keno loto

Esimene Eesti Loto Keno loto loosimine toimus aastal 1995, 15. mail. Erinevalt teistest Eesti Loto arvloteriidest, saab Keno lotot mängida 7 päeva nädalas 2 korda päeva jooksul. Mänguväli moodustub 64 arvust, mille hulgast valib mängija kuni 10. Kokku loositakse 20 numbrit ja vastavalt numbrite arvule, mis mängija mängu on pannud, saab välja arvestada võidusumma vastava koefitsenditabeli abil. Vastavalt panustatud summale, mis on nagu ka teistes eelnevalt nimetatud Eesti Loto mängudes minimaalselt 1 euro, saab suurendada oma võitu kuni viieteistkordseks. Loosimised toimuvad Eesti Loto kontoris ning võidusummad kuni 650 euroni maksab võimalusel välja lotokaupleja.

Eurojackpot

Eurojackpot loto on üleeuroopaline loterii, mille korraldajaks on Eesti Loto. Eurojackpot on muuhulgas Eesti Loto arvloteriide kõige noorem mäng – esimene loosimine toimus aastal 2012, 24. märtsil.

Mängu garanteeritud jackpot on 10 miljonit ning ulatub kuni 90 miljoni euroni. Võidufond on täpselt pool mängu läbimüügist. Loosimine toimub iganädalaselt töönädala lõpupäeval. Mängimiseks tuleb valida viis põhinumbrit numbritest kuni 50 ja kaks lisanumbrit kuni 10. Numbrid saab mängija valida ise või lasta arvutil valida funktsioonil „PliksPlaks“. On võimalus mängukeskkonnas valida ka eelnevalt salvestatud mängija lemmiknumbrid. Võit on realiseeritav vastavalt tabamustele ja protsendile võidufondist ja piletit saab kasutada kuni viiel loosimisel, mis teeb pileti ka ühtlasi sellevõrra kallimaks. Võidud kuni 650 euroni maksab välja lotomüüja, kuid suuremate võitude väljamaksmise avaldus tuleb Eesti Lotole esitada kuni 3 kuu jooksul pärast loosimist.

Mis on M-loto?

Loterii ostmist läbi mobiiliseadme alustati Eestis endise EMT-ga koostöös aastast 2002, 29. november. Sama aasta alguses alustati Eesti Loto poolt lotopiletite müüki internetis. Helistades numbrile 17788, on võimalik osta tänaseks väga erinevate võidusummadega loteriisid. M-loto mängimiseks tuleb läbi Eesti Loto kodulehe ennast kasutajaks registreerida – kasutades selleks kas parooli, ID-kaarti, mobiil-ID´d või Smart-ID´d. Oma sisult ongi M-loto just nagu Eesti Loto keskkonna liides, sest kõik piletid ja võidud on jälgitavad Eesti Loto kodulehel, kuid piletite ja võitude kättesaamiseks pole keskkonda vaja sisse logida. Võitude väljamaksmine toimub vaid juhul, kui arvelduskonto number ja konto isik omavahel ühtivad ning kui mängija on eelnevalt kinnitanud, et on vähemalt 16 aastat vana. Sama reegel kehtib kõikide hasartmängukeskkondade puhul – vastasel juhul väljamakseid ei teostata.